Kolm praktilist asja, mida AI ajastu investorid vajavad. Kuidas on olukord Eestis?

Eesti energiaturu struktuurne probleem on turu väiksus. Väike turg tähendab suuremaid hinnakõikumisi ja keerulisemat investeerimiskeskkonda. Paljud energiaprojektid sõltuvad pikaajalistest elektriostulepingutest või hinnastabiilsust pakkuvatest mehhanismidest. Väikesel turul on selliste lepingute sõlmimine keerulisem, sest puuduvad piisavalt suured ja pikaajalised ostjad, kes suudaksid tootjatele kindlat nõudlust pakkuda. Teemat avab Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare.

Elektritarbimise kasvatamine Eestis on keeruline, kuid süsteemi potentsiaal on suurem kui praegune kasutus. Kui Eesti elektritarbimine on ligikaudu 8 TWh aastas, siis süsteem suudaks teenindada märkimisväärselt suuremat mahtu. Milline tööstus seda kasvu veaks?

Tehisintellekti põhised andmekeskused ehk AI-tehased on üks väheseid uusi tööstusharusid, mis on praegu reaalselt silmapiiril. AI-ajastul muutub järjest olulisemaks, kus paikneb arvutusvõimsus ja selle jaoks vajalik energia.

Maailma suurimad tehnoloogiaettevõtted investeerivad praegu sadades miljardites eurodes uue põlvkonna AI-taristusse. Rajatakse hiiglaslikke andmekeskusi, arendatakse elektrivõrke ning otsitakse piirkondi, kus energiat oleks piisavalt, ühendused tugevad ja regulatiivne keskkond stabiilne. Riigid konkureerivad selle nimel, kuhu rajatakse järgmised suured AI-andmekeskused.

Sellised AI-tehased on suured ja stabiilsed elektritarbijad, kes tarbivad energiat ööpäevaringselt. Selline tarbimisprofiil sobib hästi pikaajaliste elektriostulepingute sõlmimiseks ning aitab rahastada uusi energiaprojekte. Finantsasutuste jaoks on kõige olulisem prognoositav rahavoog. Kui tootjal on olemas pikaajaline ostja, muutub projekti finantseerimine oluliselt lihtsamaks. Ühe suure tarbija olemasolu võib avada tee mitmele uuele energiaprojektile ning kasvatada kogu turu mahtu.

Stabiilne tarbimine aitab tasakaalustada süsteemi, kus taastuvenergia osakaal kasvab. Tuule- ja päikeseenergia tootmine on muutlik ning süsteem vajab tarbijaid, kes suudavad energiat pidevalt kasutada. Eesti väikese energiaturu puhul on see eriti oluline. Mida suurem on turu kogumaht, seda lihtsam on süsteemi juhtida ning seda suurem on motivatsioon investeerida nii tootmisse kui ka võrguarendusse.

Eesti ei tegutse siin vaakumis. Kui meie lähiriigid liiguvad kiiresti edasi ja Eesti jääb kõrvalt vaatama, liiguvad investeeringud, kompetents ja väärtusahelad teistesse riikidesse. Eestisse jõuab sellisel juhul peamiselt regionaalse energiavajaduse kasv ja kõrgem elektrihind.

AI-ajastul kujunevad andmekeskused strateegiliseks infrastruktuuriks. Suur arvutusvõimsus on kriitiline ressurss tehisintellekti arendamisel, andmeanalüüsis, teaduslikes simulatsioonides ja pilveteenustes. Seal, kus paikneb arvutusvõimsus, hakkavad tekkima ka investeeringud ja uued tehnoloogiaettevõtted.

Andmekeskuste ümber tekib laiem väärtusahel alates riistvara hooldusest ja jahutussüsteemidest kuni võrguinfrastruktuuri ja tehniliste teenusteni. Suure tarbija ümber hakkavad tekkima uued teenused, tehnoloogiaettevõtted ja investeeringud. Kui arvutusvõimsus paikneb siin, tekib ka rohkem koostööd ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõtete vahel.

Eesti puhul on see võimalus eriti loogiline. Meil puudub väga suur tööjõureserv ning Eesti majandusmudel sobib paremini kapitali- ja tehnoloogiamahukale tööstusele. Samal ajal on Eestis tugev IT-kompetents, toimiv digiriik ja hea tehniline võimekus. AI-taristu arendamine sobitub loomulikult Eesti senise arenguloogikaga.

Suurem lisandväärtus tekib siis, kui koos taristuga kasvavad ka oskused, teadus-arendustegevus ja kohalike ettevõtete võimekus. Arvutusvõimsus kujuneb AI-ajastul samasuguseks baasvõimekuseks nagu elekter või internet. Kui infrastruktuur paikneb Eestis, kasvab ka tõenäosus, et siia tekib rohkem teadus-arendustegevust, uusi tehnoloogiaettevõtteid ja kõrgema lisandväärtusega töökohti.

Investorid vaatavad väga praktilisi asju: kas energiat on piisavalt, kas võrguühendus toimib ja kas regulatiivne keskkond on stabiilne. Nende valikuid mõjutab investeerimiskindlus.

Eesti tugevus võiks olla toimiv energiataristu, hea IT-kompetents ja asukoht Põhja-Euroopa andmesidevõrkude lähedal. Pärast Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimist on võimalik süsteemi lisada nii uut tootmist kui ka uut tarbimist. Mitmes piirkonnas on alajaamad rajatud juba väga suure võimsusega ning süsteemi potentsiaal on suurem kui praegune kasutus.

Selliste investeeringute Eestisse toomine eeldab teadlikke otsuseid. Vajalik on konkurentsivõimeline energiahind, tugev elektrivõrk, kiirem planeerimisprotsess, investeerimiskindlus ning teadus-arendustegevuse toetamine.

Kui need tingimused luua, võivad AI-tehased kujuneda Eesti järgmise kümnendi üheks olulisemaks majanduskasvu allikaks. Seal, kuhu tekib arvutusvõimsus, liiguvad lõpuks ka investeeringud ja uued väärtusahelad. Kui Eesti soovib säilitada oma digiriigi positsiooni ka AI-ajastul, peab tarkvara kõrvale tekkima ka füüsiline infrastruktuur — energia, arvutusvõimsus ja AI-taristu.

Artikkel ilmus algselt Geeniuse portaalis.