Eesti ettevõtted saavad AI jaoks kümneid tuhandeid eurosid toetust

Tehisintellekti kasutamine Eesti ettevõtetes kasvab kiiresti, kuid paljud firmad siiski ei oska veel hinnata, kuidas seda tehnoloogiat äris rakendada. Riik pakub mitmeid toetusi ja nõustamisteenuseid, mis aitavad ettevõtetel AI-lahendusi planeerida ja juurutada.

AI Eesti kaasasutaja Ralf-Stiven Viru sõnul jätavad Eesti ettevõtted riigi pakutud võimalusi mitte kasutades lauale vähemalt 45 000 eurot toetusraha. „Suur osa ettevõtetest ei oska endiselt hinnata, kus AI tegelikult väärtust looks, kuigi riik pakub kümneid tuhandeid eurosid toetust ettevõtete digitaliseerimise ja AI kasutuselevõtu kiirendamiseks. See on avastamata võimalus, et alustada süsteemse AI juurutamisega oma ettevõttes," sõnas Viru.

Üks peamisi rahastajaid on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), aga peagi hakkab toetuste jagamist koordineerima ka Eesti.ai nõukoda, kes hakkavad pakkuma tehisaru osakut ja tehisaru arendusgrante. EISist saavad ettevõtted taotleda näiteks toetust digitaliseerimise teekaardi loomiseks ja arendustegevusteks.

Digitaliseerimise teekaart

Viru sõnul võiks ettevõtted alustada digitaliseerimise teekaardi loomisest, mille jaoks saab taotleda kuni 10 000 eurot toetust. Teekaardi eesmärk on kaardistada ettevõtte protsessid ja leida kohad, kus digitaliseerimine või tehisintellekt võiks anda suurima kasu. Analüüsi käigus hinnatakse ettevõtte digivalmidust, analüüsitakse töövooge ning koostatakse tegevuskava võimalike projektide jaoks.

Arendustegevuste toetus

Kui ettevõttel on juba konkreetne plaan olemas, saab taotleda kuni 35 000 eurot arendustegevuste toetust.

Arendustegevuse toetust saab kasutada näiteks:

• tehisintellektil põhinevate lahenduste arendamiseks;
• AI-võimekuse lisamiseks olemasolevale tarkvarale;
• AI-tööriistade ettevõtte süsteemidega ühendamiseks;
• pilootprojektide käivitamiseks;
• töötajate koolitamiseks uute lahenduste kasutamiseks.

EIS-i toetust saavad taotleda Eesti ettevõtted, kes on tegutsenud vähemalt kaks aastat ning kelle käive on vähemalt 200 000 eurot. Ettevõte peab panustama 30–50% suuruse omafinantseeringuga.

Kui digikaarti saab iga ettevõte ka oma tiimiga luua, siis arendustegevustes tasub appi võtta kogenud partner, kes aitab visiooni ellu viia. Tehisintellekti fookusega lahenduste puhul on üheks teenusepakkujaks AI Eesti, kes keskendub ettevõtete AI-projektide kaardistamisele, toetuse taotlemisele ja lahenduste juurutamisele.

Viru sõnul on ettevõtete jaoks toetuse taotlemine sageli keeruline, sest AI projektid on keskmisest IT projektist keerukamad ja klient ise ei pruugi õigete lahenduste peale isegi tulla. „Tuleme kliendi ettevõttesse juba esimeses etapis, hindame, kuidas ettevõte toimib ja mis päriselt vajaks muutust. Aitame klienti algusest lõpuni, kuni lahendused on toonud mõõdetava mõju."

Kuidas toetuse taotlemine käib

Esimene samm on sobiva toetuse leidmine. Koos ettevõttega vaadatakse üle selle digiküpsus ja projekti idee. Arendustegevuse eeldus on digitaliseerimise teekaardi koostamine. Samuti hinnatakse, kas erinevaid meetmeid saab omavahel kombineerida.

Teine samm on taotluse koostamine. Selle käigus sõnastatakse projekti eesmärk nii, et see vastaks rahastaja nõuetele, koostatakse detailne eelarve ning määratakse mõõdikud, mille abil saab hiljem hinnata projekti mõju. Näiteks võivad mõõdikud olla säästetud tööaeg, vähenenud kulud või paranenud protsesside kiirus.

Kolmas etapp on projekti elluviimine. Teekaardi puhul kaardistatakse ettevõtte protsessid ja koostatakse konkreetne tegevuskava. Arendustegevuste puhul ehitatakse AI-lahendused, integreeritakse need ettevõtte olemasolevate süsteemidega ning koolitatakse töötajaid uusi tööriistu kasutama.

Neljas samm on aruandlus, mis on toetuste puhul oluline osa protsessist. Toetus makstakse tavaliselt välja pärast kulude tegemist, mistõttu tuleb projekt dokumenteerida ning esitada rahastajale aruanded tehtud tööde ja tulemuste kohta.

Praktikas tähendab see, et ettevõte võib liikuda näiteks järgmise ajajoone järgi: esimeses etapis koostatakse digitaliseerimise teekaart ja AI audit, järgmises etapis esitatakse arendustegevuste taotlus ning seejärel käivitatakse pilootprojektid ja koolitatakse töötajaid.

Selline protsess võib kesta mitu kuud, kuid selle tulemusena võib ettevõte saada kuni 45 000 euro väärtuses AI-teenuseid, millest märkimisväärne osa on kaetud riiklike toetustega.

AI-lahendused, mida selliste projektide käigus sageli juurutatakse, hõlmavad näiteks kliendipäringute automatiseerimist, dokumentide analüüsi, müügianalüütikat või ettevõtte sisemiste töövoogude automatiseerimist.

Viru sõnul võib AI kiirem kasutuselevõtt olla üks võimalus, kuidas Eesti ettevõtted tootlikkust kasvatavad. „Ilma teadliku juhtimise ja oskuste arendamiseta võib osa ettevõtteid tehnoloogilisest arengust lihtsalt maha jääda. Järgmise kahe kuni kolme aasta jooksul otsustab suur osa Eesti ettevõtetest, kas nad rakendavad tehisintellekti, et skaleerida ja kasvada, või jäävad ootama. Raha pole probleem, küll aga on probleem teadmiste puudumine," sõnas ta.

AI Eesti on partner, kes aitab tehisintellekti teadlikult ja tulemuslikult kasutusele võtta. Pakume strateegilist nõustamist ja arendust, et luua püsiv konkurentsieelis.

Artikkel ilmus algselt Geeniuse portaalis.